Pärast adventi saabub kõige imelisem ja muinasjutulisem aeg – Uus aasta. Lapsed tähistavad seda kodus koos lähedaste ja sõpradega, kuid lasteaias nad valmistuvad osalemiseks uusaasta etendusel. See on väga keeruline ettevalmistusaeg. See on aeg, kus peod järgnevad üksteisele ja on haigestumisoht, kuid ettevalmistusi on tarvis sellegi poolest teha. Selleks on vaja valmistada ette stsenaarium, mis vastaks laste eale, mõelda valmis kostüümid, leida esitamiseks huvitavad laulukesi ja põnevaid mänge. Kollektiiv on suur ja igaüks kujutab pidu ette erinevalt. Tekivad vaidlused mille käigus tekivad uued ideed. Vaidluses peitub tõde. Alati leitakse kompromiss. Meie lasteaias on kõik naisõpetajad ja Jõuluvana rolli peab esitama keegi meist, kuid mõnikord meil õnnestub sellesse rolli kellelgi isa pehmeks rääkida.
Proovide läbiviimine on üheks tõsiseks katsumuseks. Isad töötavad peamiselt vahetustega ja rolli harjutamine tekitab probleeme. Kuid ka sellises situatsioonis me leiame kõigi rõõmuks lahenduse. Tahan tänada isa Ilias Aminovit rühmast „Kellukesed“ ja isa Mihhail Jakovlevi rühmast „Oravakesed“. Ilias tuleb meile appi juba teist aastat järjest. Aga Mihhail nõustus esmakordselt ja lähenes vastutusrikkalt selle rolli täitmisele. Tal polnud võimalust osaleda proovides, kuid ta õppis kõik sõnad selgeks arvestades kõiki nüansse ning valmistas enda kostüümi, kuigi lasteaias on Jõuluvana kostüüm olemas, ta pani veel prillid ette ja seepärast sarnanes Santa Klausile. Lastega suheldes oli delikaatne, lahke. Lapsed ei kartnud teda, vaid pidasid teda Jõuluvanaks, oma sõbraks. Soovime ka temaga koostööd jätkata. Mees-Jõuluvana on iga peo kaunistus! Sõimerühma tulid peole Talv ja Kass.
Neutraalsed tegelased küll, kuid väikesed lapse võtsid nad rõõmuga vastu. Nooremates rühmades oli Karu ja Jänku, peo eestvedajaks oli Snegurotška. Ka nemad on lastele arusaadavad. Koos mängiti ja tantsiti. Oi, kui suure tuhinaga otsiti kingikotti! Keskmistes rühmades tuli külla Vallatu Nääripadrun. Ta oli alguses kiuslik, kuid pärast parandas ennast. Ta püüdis kuusekaunistused ära võtta, kuid Jõuluvana survel tuli tal need ikkagi tagastada. Lapsed said lumesõda mängida, tantsida. Vanema rühma laste juurde tuli Elsa muinasjutu „Külm süda“ peategelane. Kohtudes Jõuluvanaga, muutis ta lumekamakaks, sest oli juhuslikult oma sõrmikud ära kaotanud. Aga lapsed aitasid nõidusest võitu saada. Selline asi võib juhtuda vaid muinasjutus, et Jõuluvana jäätuda saab. Kaua kiikusid kaaludel kord Lumekuninganna, kord Elsa, kuid võidu saavutas siiski kaunis Elsa. Ta ei ole sugugi salakaval teelane, lihtsalt tüdruk, kes omab maagilist võlujõudu. Pidu möödus ühel hingetõmbel. Suur tänu kehalise kasvatuse õpetajale Tatjana Ketškole, kes mängis Jõuluvana rolli. Täname meie õppealajuhatajat Veera Osist. Ka tema võttis selle rolli enda kanda ja sai sellega suurepäraselt hakkama. Tänud õpetajatele, kes mängisid erinevaid rolle! Täname meie suurt abilist Irina Nikiforovat, kes suudab luua erksaid kostüüme toredatele tegelastele. Täname meie töömeest Jurit, kelle käes iga töö lausa lendab! Täname lapsevanemaid toetuse eest!
Muusikaõpetaja Maria Akakjeva
