Tänu AS Innove toetusele tekkis Narva lasteaia Põngerjas töötajatel võimalust veeta kaks suurepärast päeva õppereisil mööda Võrumaad. Väljasõiduseminari teemaks oli „Kaks päeva Võrumaa pärlitega: inimesed, keel ja ajalugu.“ Koos meiega osalesid seminaris Narva lasteaedade Potsataja, Päikene pedagoogid, kes õpetavad keelekümblusprogrammi järgi, Narva Vanalinna Riigikooli pedagoogid, Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna esindaja ja meie kasvandike lapsevanemad.
Meie imeline reis algas 7.septembril. Sõit Ida-Eestist lõuna poole kestis ligi viis tundi, alles hilja õhtul saabusime Võrumaale. Piusa Ürgoru puhkemajas ootasid meid juba rahvariietes kohalikud elanikud, kes tervitasid meid hoogsate eesti rahvatantsudega. Raske oli paigale seisma jääda, sest jalad hakkasid muusikute –viiuldajate, tšellomängija ja akordionisti – viiside saatel iseenesest tantsu lööma. Meie kämping asus Piusa jõe orus, mida peetakse üheks Eestimaa kaunimaks paigaks. Kõikjal on silmipimestav ilu! Suurepärane värske õhk, millest ei saa isu täis! Varahommikul särasid murul kastepiisad kui pärlid. Kas pole siis õnn sukelduda linnakärast sellesse looduslikku paradiisi!! Pärast toitvat hommikusööki (kohalikust toorainest) jätkus meie reis Piusa külastuskeskuse ekskursiooni keskusesse. Oi, kui palju oli seal huvitavaid asju: klaasist kaunistused, vaasid, nõud, kujukesed – silmade ees läheb kirjuks; hiiglaslik pendel, mida kiigutades võib liiva peal joonistada; värviline liiv kolbides. Saalis asuvad istekohad (toolid) meenutasid rivistatud sitkeid puust sõdureid. Selles keskuse märksõnadeks on fantaasia ja looming. Siinsamas vana liivakaevanduse lähedale on tekkinud koopad, kuhu me ei saanud kohe sugugi minemata jätta. Nendes koobaste võlvidel talvituvad nahkhiired. Ja kuigi ilm oli sel septembrikuu päeval soe, võib isegi öelda, et palav, siis seal koobastes mässis meid endasse niiske külm õhk. Soojad tekid, mille olid keskuse hoolas pererahvas ettenägelikult kaasa võtnud, kulusid marjaks ära. Keraamikatöökoda asus koobaste lähedal olevas kõrvalhoones.
Kui pooled meie matkasellidest läksid joonistama töötuppa värvilise liivaga, siis teine pool tutvus ümbrusega. Näha nii palju seeni ühes kohas polnud juba ammu nähtud! Neid ei tulnud isegi otsida, tundus nagu nad ise kukuvad korvidesse. Mitte kõik seened polnud söödavad, see-eest olid nad väga ilusad! Ja kuigi nahkhiiri me ei kohanud, siiski nägime Piusal palju huvitavat. Mooska talu oli meie järgmiseks sihtkohaks. Keset rohelisi metsi on hoolitsetud nurgake, kus asuvad erinevad puidust hooned, korralikult pügatud muru, lilleamplid ja –korvid, tiik, puuriidad. Avarus, vaikus ja hästi palju värsket õhku! Mooska talus võtsid meid kenasti vastu pererahvas ja nende valge koer, kes ei lahkunudki meie juurest. Külastasime talu kõiki majapidamishooneid ja teame nüüd, kuidas suitsutatakse liha, kuidas viheldakse ehtsas eesti suitsusaunas ja proovisime isegi puutuhaga käsi pesta. Nagu külalislahketel võõrustajatel kombeks kostitati meid maitsva lõunaga ja sooviti meile jätku leiba.
Peale rammusat lõunasööki oleksime tahtnud jääda tallu ja veidi võrkkiiges (neid oli seal 3) pikutada, ent meid ootas Vallamäe matkarada. Sinna saatsid meid pererahva poeg ja valge koer. Mitte keegi ei suutnud aimatagi, mis meid ees ootab… See, et me pidime kõndima 2,2km läbi metsa ja mööduma turbasoost (17m sügav) – oli alles algus… Järsk tõus mööda kitsast rada Vallamäele, mille kõrguseks on 297 meetrit, pole igaühele jõukohane. Abiks oli mäkketõusu raja äärde tõmmatud köis. Algul hoiti kinni ühe, kuid mäe tipule lähenedes juba kahe käega… kuid me püüdsime kõigest väest … Viimaks jõudsidki kõik mäetippu! Uskumuste kohaselt on see mägi püha ja muinaslooline. Vanad eestlased uskusid, et mäetipus elab nõid, kes kaitseb siinset ümbrust. Meid hoiatati, et me oma teekonnal ei korjaks ega murraks mitte midagi, isegi kui väga soovime. Eesti kõige kõrgema mäe Suur Munamägi, mille kõrgus on 318 meetrit, tippu tõustes ootas meid ees üllatus – vaateplatvormile sai tõusta liftiga. Meie kahepäevase viimaseks vaatamisväärsuseks oli F. R. Kreudzwaldi – arsti ja eesti rahvuskirjanduse looja – majamuuseumi külastamine Võru linnas.
Kahepäevase Võrumaa õppereisi jooksul võeti meid kõikjal lahkelt vastu, jutustati ajaloost, kohalikest traditsioonidest, näidati huvitavaid kohti, kus oli taastatud vanade eestlaste-aegne interjöör. Kaheks päevaks sukeldusime eestikeelsesse atmösfääri, eesti ajaloosse ja kultuuri. Kas need polegi tõelised pärlid!? Võib öelda, et me avastasime Võrumaa enda jaoks uuesti. Avaldame suurt tänu selle suurepärase väljasõiduseminari koraldajale Narva lasteaia Põngerjas direktorile Jekaterina Golubtsovale ja võrratule ekskursioonijuhile Jelena Kukkurile, oma ala meistrile. Aitäh kõigile kolleegidele, kes osalesid selles projektis ja meeldiva uue õppeaasta stardi eest!
Veera Osis
Narva lasteaia Põngerjas õppealajuhataja
